Eesti BMW Klubi

Mismoodi te soovitaksite auto pealt maha võetud mootoriplokki puhastada? Kujutan seda asja ette ümbes nii:
* keemiaga niisutamine
* survepesu
* liivaprits (plokil on omajagu roostet)
* kuumakindel värv
On selline mõttekäik enam-vähem õige?
Kui jah, siis kuidas vältida survepesu ajal vee sattumist mootori sisemusse? Peab seda üldse vältima eeldusel, et peale puhastamist tuleb veel korralik remont?
Kas parem oleks enne neid protseduure plokk seest üldse tühjaks tõsta?
Liivapritsimise kohta sama küsimus: kuidas vältida liiva sattumist ebasoovitavatesse kohtadesse?

Kõik nõuanded on oodatud

Kas liivapritsi üldse vaja oleks ?? Tugev survepesu tugeva keemiaga või siis vanamoodselt naftasse likku panna ja seejärel survepesu. Võimalusel kasuta ka aurupuhastust.
TQHQ foorumist saaksid paremat infot kuna seal liigub selliste asjade tegijaid rohkem .

Cardo kirjutas:Kas liivapritsi üldse vaja oleks ??

Ploki väljalaskepool on võrdlemisi roostene:

Ilma liivapritsita vist ei saa püsivat tulemust
Tqhq'st olen uurinud aga ei jäänud silma midagi. Ja küsin siit sellepärast, et rohkem know-how'd ka bmw fännideni jõuaks. Loodetavasti

liivapritsi ei soovita

sest liivapritsi operaator on harjunud puhastama ........ ( ah ei hakka ropendama)
endal kogemus olemas
vahevõlli saaled tuli ära vahetada ( ja spetsrakis nende jaoks valmistada)
vaevalt et sinagi selle peale tuled et need välja võtta, aga tema laseb sealt üle kohe mõnuga
no ja silindri seinte peale kah veidi( kuigi kleebid kinni ja ähvardad kallale minna kui sinna laseb)

võta traathari ja närvid jäävad alles


jõudu

Seega siis pesemise ajal vee ploki sisse sattumine ei tee midagi hullu? Eeldusel, et tegu on seest tühjaks tõstetud plokiga.

Nonii, haarasin siis härjal sarvist ja hakkasin otsast tegutsema. Suurema s**a lükkasin pahtlilabida ja kruvikaga maha. Ei olnudki nii hull töö nagu alguses paistis Siis veel tükk aega traatharjaga nühkimist ja juba nägigi plokk päris viisakas välja
Järgmisena siis pesu päris efektiivsete seadmetega Peale seda polnud ploki küljes enam õliraasukestki aga kui peale traatharjaga nühkimist ei olnudki plokk enam eriti roostene, siis nüüd oli see kõik uuesti nähtaval. Peale pesu siis nägi asi välja selline:




Minu arust pole edasiliikumiseks muud võimalust kui liivaprits Mida arvate sellest kui kruviks ploki ala ja ülaserva puitplaadi, mis ei laseks liival ploki sisse sattuda, Esi ja tagaserv tuleks samamoodi katta. Poldiaukudesse keeraks lühikesed poldid koos piisavalt suurte seibidega. Mootorinumbri ja veel mõned tundlikud kohad üritaks paksu teibiga ära varjata. Mis arvate?

Aga rallaka otsas olev teras hari. Võiks olla veits pikkemate kiududega ja suhteliselt pehme.tulemus peaks olema haljas metall.

või rooste eemaldi

patrik kirjutas:või rooste eemaldi

Nagu näiteks buvanol?

nuga kirjutas:

patrik kirjutas:või rooste eemaldi

Nagu näiteks buvanol?

Buvanoliga soovitaks vähemalt 2 kuuri teha - vahepeal traatharjaga see tolm ja sade maha lasta ja uuesti buvanol peale.

Siis juba parem akuhape kui Buvanool . Katsetused tehtud . Kuigi sellise vanni leidmine kuhu mootor küliti sisse panna on keeruline nii et hape ei kahjustaks tihendipindu

Tegelikult meenus see : Raiko tööjuures oli kunagi mees kellel oli väike liivaprits . Selline nagu värvipüstol aga liivakotike rippus all ja kummihuulik oli pihustiotsas. huuluku surus vastu roostekohta ja liivaõhk tsirkuleeris seal ringi ilma lendutõusmata. Sellise aparaadiga oleks kõige parem aga aega võtab ka , kuigi ka muu tegevus võtab aega .

See mees ei viitsinud isegi minu pidurisadulaid raha eest haljaks lasta :p

Cardo kirjutas:Siis juba parem akuhape kui Buvanool . Katsetused tehtud . .

Mis olid katsetuse tulemused? Kui õieti mäletan siis väävelhape raua-terasega ei reageeri, konts. väävelhapet ju ohutuse pärast lausa raudplekist anumates transporditakse.
Lämmastikhape see-eest närib rauda nii, et suits taga

väävelhape teoreetiliselt peaks ikka reageerima nii rauaga kui raudoksiidiga (raud 3 oksiid on rooste peamine koostis, taas teoreetiliselt).

Ma ei oska nüüd otseselt keemilist vastust anda kuid tundus , et Buvanol on lahjem kui akuhape.

Tegelikult meenus see : Raiko tööjuures oli kunagi mees kellel oli väike liivaprits . Selline nagu värvipüstol aga liivakotike rippus all ja kummihuulik oli pihustiotsas. huuluku surus vastu roostekohta ja liivaõhk tsirkuleeris seal ringi ilma lendutõusmata. Sellise aparaadiga oleks kõige parem aga aega võtab ka , kuigi ka muu tegevus võtab aega .[/quote]



Minul on selline prits olemas . Asi on selles et see prits ei taha hästi töötada liivaga vaid tahab mingisugust alumiiniumsilikaati saada . Küsimus on ainult selline et kust saada alumiiniumsilikaati , siiani pole veel ühestki poest leidnud . Aga muidu kui prits töötab siis teeb väga korraliku töö ja ei mingit liiva laiali pillutamist .
Muidu on ju veel müüa väiksed liivapritsid ( omal see ka olemas ) . Sellega ei tohiks ju väga hull olla ploki kallale minna .