Eesti BMW Klubi

ASC -veojõukontroll ei lase ka külge ette tõmmata.(blokeerib libedal veo) Kuidas see külglibisemise vastase seadme töö toimib? ASC-Toimetab minu arust nagu mõlema eest ,et siis vedu ja külglibisemine. Loll küsimus aga seletage ühele lollile see lahti.

Näiteks: Kui läheb maanteel libedal teel 70km/h külglibisemisse.On siis sellest seadmest abi?

Sa räägid nagu mu kunagine matemaatika ja füüsika õpetaja(nende jutust ei saanud suurt midagi aru)
ASC-olen proovinud ka külge ette saada aga võimatu üritus.

Et siis nagu on abi aga samas pole kah

Kokkuvõteks: Ühestki kontrollist pole abi,kui rooli ja istme vahel puudub kontroll.

Ja tanel25 puhul kehtib see ka et: loll on ikka loll olla

diislijoodik kirjutas:Liigne enesekriitika pole voorus, kui tahad natukene selgemaks saada, siis otsing traction circle järgi või http://www.dur.ac.uk/r.g.bower/PoM/index.html alates pealkirjast: The Racing Line

Aitüma

Kusjuures panin oma auto juures tähele, et kui lülitades DSC välja (armatuuris süttib ka vastav märgutuli), siis libedaga proovides hakkab sellegipoolest hoolimata väljalülitatud asendist, veojõukontroll toimetama?

TiitR kirjutas:Kusjuures panin oma auto juures tähele, et kui lülitades DSC välja (armatuuris süttib ka vastav märgutuli), siis libedaga proovides hakkab sellegipoolest hoolimata väljalülitatud asendist, veojõukontroll toimetama?

Mingi teema oli sellega neil uutel autodel, et tuleb nagu 2x maha võtta. Et on kaheastmeline vms. Tuli nuppu kauem all hoida, et kõik kontrollid maha tuleksid või midagi.
Ei pruugi olla absoluutne tõde, aga mingi värk selline oli. Kunagi käisin UMi rajapäeval igasuguseid uusi männikul jääpeal proovimas ja siis oli teemaks.

Aga seda et jää peal paksus lumes oli DSCga slaalomit ikka way kergem sõita kui ilma. Eriti näiteks tagaveolise E60 530i-ga, millega muidu uljalt lastes ilma jututa piruett tuli, aga koos abilisega võis suht suvalt lasta.

Ma olen kuulnud (NSR - naisedsaunasrääkisid), et mitmeastmeline kontroll olla M3 peal?

Ei ikka "tavalisel" E60, E90/92 jne ka nagu.
Ainsana oli tookord meil seal E65 750, millel ei saavatki kõike maha ja ka osaliselt maha võtmine oli piisavalt keeruline läbi igasugu menüüde, et soovitati mitte näppima hakata

eero kirjutas:Ei ikka "tavalisel" E60, E90/92 jne ka nagu.
Ainsana oli tookord meil seal E65 750, millel ei saavatki kõike maha ja ka osaliselt maha võtmine oli piisavalt keeruline läbi igasugu menüüde, et soovitati mitte näppima hakata

Ma ju ütlesin, et NSR, s.t. et neid ei saa uskuda

Minu E46 318d vajutades ühe korra tuleb maha ainult veojõukontroll, aga hoides seda nuppu mingi 3-4 sek all võtab maha ka külglibisemisseade.

Eelkõneleja jutt täitsa õige. Ei teadnud ise ka seda. Proovisin ja toimis. Hoidsin pikemalt peal ja süttis käsipidurituli kollasena. (e46)

e65 ei saa korraga maha võtta külglibisemist ja vejoudu. üksaaval saab küll ( vähemalt nuppude järgi )

tanel25 kirjutas:ASC -veojõukontroll ei lase ka külge ette tõmmata.(blokeerib libedal veo) Kuidas see külglibisemise vastase seadme töö toimib? ASC-Toimetab minu arust nagu mõlema eest ,et siis vedu ja külglibisemine. Loll küsimus aga seletage ühele lollile see lahti.

Juhuks kui jutt jõuvektoritest ja resultaatvektoritest jäi arusaamatuks siis Vastus algsele küsimusele:

ESC (bmw puhul DSC) compares the driver's intended direction in steering and braking inputs, to the vehicle's response, via lateral acceleration, rotation (yaw) and individual wheel speeds. ESC then brakes individual front or rear wheels and/or reduces excess engine power as needed to help correct understeer (plowing) or oversteer (fishtailing). ESC also integrates all-speed traction control, which senses drive-wheel slip under acceleration and individually brakes the slipping wheel or wheels, and/or reduces excess engine power, until control is regained. ESC cannot override a car's physical limits. If a driver pushes the possibilities of the car's chassis and ESC too far, ESC cannot prevent a crash. It is a tool to help the driver maintain control.

ehk siis lühidalt ka eesti keeles.

Dsc piirab libisemise korral rataste vedu ja/või pidurdab erinevaid rattaid vastavalt vajadusele, et juht säilitaks/saavutaks kontrolli auto üle.

Nagu kõik teised abilised ei ole ka dsc üle füüsika seadustest,
kui oled liiga uljaks läinud ei suuda ka dsc enam kontrolli taastada.

ASC piirab ainult tagarataste läbilibisemist.

Oluline vahe ASC ja DSC korral on selles, et ASC saab signaali ainult rataste anduritelt. S.t. ta suudab ära tunda vedavate rataste läbilibisemist ja sellele vastu töötamiseks vähendab mootori veojõudu. ASC+T lisab sellele veel sama vedava telje parema ja vasaku ratta võrdluse. Kui erinevus liiga suur, pidurdatakse sõidupiduriga kiiremat (libisevat) ratast. See tekitab LSD efekti.
DSC-l on lisaandurid, millega ta tunneb ära ka auto külgkiirenduse ja juhi poolt ette antud rooli asendi. Selle põhjal püüab ta ka kompenseerida külglibisemist, vajadusel ka esimesi rattaid pidurdades.

Kumma süsteemi - LSD või ASC+T-ga - on aeglaselt paksus lumes ronimine või kiilasjääl tõusu võtmine edukam?

LSD efekt kahjuks ei ole sellest mitte essugi kasu, ei jääl ega mudas.

aise kirjutas:LSD efekt kahjuks ei ole sellest mitte essugi kasu, ei jääl ega mudas.

LimitedSlip Diff. Kasu on tast ainult μ-split korral, st kui parem ja vasak vedav ratas on erineva haardeteguriga pinnal.

aitüma mehed! tükk aega murdsin pead küsimuse kallal, et kuidas saada DSC´st lahti. käisin just proovisin ja tõepoolest, kauem all hoides läheb kollane kässari tuli põlema, muidugi kohe testima ei jõua minna aga loodan, et siiski kõikvõimalikud kontrollid, mis segaks külglibisemist tulid 100% maha.
varsti jäärajale minek

priitv8 kirjutas:Oluline vahe ASC ja DSC korral on selles, et ASC saab signaali ainult rataste anduritelt. S.t. ta suudab ära tunda vedavate rataste läbilibisemist ja sellele vastu töötamiseks vähendab mootori veojõudu. ASC+T lisab sellele veel sama vedava telje parema ja vasaku ratta võrdluse. Kui erinevus liiga suur, pidurdatakse sõidupiduriga kiiremat (libisevat) ratast. See tekitab LSD efekti.
DSC-l on lisaandurid, millega ta tunneb ära ka auto külgkiirenduse ja juhi poolt ette antud rooli asendi. Selle põhjal püüab ta ka kompenseerida külglibisemist, vajadusel ka esimesi rattaid pidurdades.

Saan aru, et külglibisemisel saab DSC info rooliasendist ja kui mul aktiivrool viga annab (rooliasendiandur), siis puudub ka külglibisemise kontroll?

Mul selline küsimus, et kas DSC rakendudes püsikiirushoidja maha ei peaks minema?
Mul nagu viimati oli päris fun Jüri ringtee peal libedaga püsikiirushoidjaga lasta, DSC muudkui toimetas, nii kui auto otseks sai, nii andis aga jälle gaasi, et varasem kiirus taastada, ja läks aga jälle käest ära pepu ning hakkas jälle DSC toimetama

diislijoodik kirjutas:Vigase roolianduriga peaks terve süsteem maas olema.

Mida sa mõtled "terve süsteemi all"...ABS, DSC? Need mul igatahes toimetasid. Praegu nimelt ootangi kõnet UM-st, et autole järgi minna. Vahetati siis roolinurga andur, kuid mingi plokk tuli ûmber progeda, kuna airbagi tuli hakkas pôlema. P.S asendusautoks anti 118i

Indrek_M kirjutas:Mul selline küsimus, et kas DSC rakendudes püsikiirushoidja maha ei peaks minema?
Mul nagu viimati oli päris fun Jüri ringtee peal libedaga püsikiirushoidjaga lasta, DSC muudkui toimetas, nii kui auto otseks sai, nii andis aga jälle gaasi, et varasem kiirus taastada, ja läks aga jälle käest ära pepu ning hakkas jälle DSC toimetama

Krdi hea närvikava peab olema autojuhil, et seda kogeda

hea soovitus on tegelt neid nuppe üldse mitte näppida ja sõita rahulikult kõik kontrollid peal. Väiksem oht endale teistele ja autole viga teha

diislijoodik kirjutas:Eks nad siis toimetavad nii palju, kui ilma korras andurita võimalik. Samas sa nüüd väidad ju midagi uut (et uus andur siiski küljes, aga Airbagi süsteem hoopis tõrgub). Seega su jutt on ka selline, mitte tõsiseltvõetav. Sry, kui ma kiirelt lugedes su mõtteid hästi ei tabanud- väljendu selgemalt.

Peale anduri vahetust tuli kõik uuesti üle progeda, muidu andis jah airbagi vea. Nii mulle UM-st vähemalt öeldi (krt. ma ise pole ju insener). Nüüdseks on andur vahetatud, üle progetud ja ka soft uuendatud. Softi uuendusega kaasnes näiteks tulede automaatika (väga mugav asi minu meelest).

tulede automaatika... hmmm täitsa kahe otsaga asi..
ennast näiteks häirib ja pole autole peale lasknud progreda. Küll aga on sattunud kätte autosid millel see peal. Pimedal ajal kui tahad rahulikult töötava mootoriga kuskil pimedas seista ilma tuledeta, siis kohe mittekuidagi ei saa. Siinkohal oleks abiks üks lisalüliti vahele panna.

hmm...minu e39-l oli ka tulede automaatika. aga samas sain tuled täiesti kustu ka panna

Pets24 kirjutas:tulede automaatika... hmmm täitsa kahe otsaga asi..
ennast näiteks häirib ja pole autole peale lasknud progreda. Küll aga on sattunud kätte autosid millel see peal. Pimedal ajal kui tahad rahulikult töötava mootoriga kuskil pimedas seista ilma tuledeta, siis kohe mittekuidagi ei saa. Siinkohal oleks abiks üks lisalüliti vahele panna.

Eee ... ma saan aru, et tulede automaatika tähendab pigem ikka seda, et tuled võivad olla kogu aeg lülitist peale keeratud. Keerates tuled lülitist maha, on ikka pimedus, gabariitide peal on gabariidid ... lihtsalt süüde väljas = tuled maas.