Eesti BMW Klubi

Vabalt saadav ja müügis olev kemikaal lisatuna väikestes kogustes kütusele parandab kütuse võimet õhuga seguneda.
(video)
http://www.metacafe.com/watch/524517/do ... ileage_2x/

Autor:Louis LaPointe

Puhast atsetooni (CH3COCH3) leidub odava hinnaga enamustes apteekides, autokauplustes jne. Lisatuna kütusele väikestes kogustes parandab ta kütuse gaasistumist, mootori tööd ja jõudlust, samas vähendades süsiniku ühendite tekkimist.

Kuidas ta töötab?
Täielik segunemine õhuga on kaugel täiuslikkusest,teatud kogus kütust jääbki tegelikult vedelasse olekusse. Peamine põhjus on pindpinevus,kuna vedelik käitub nii nagu oleks ta kaetud elastse pingul kummikilega. Atsetoon aga vähendab pinevusjõudu. Kütuse molekulid oleksid nagu uimased, atsetoonil aga on molekulid mis seovad end kütuse omadega ja "rebivad" nad läbi pinna ülespoole et seal end omakorda õhuga siduda. See aitab kütusel paremini aurustuda. Parem gaasilisus tähendab vähem raisatud kütust ja suuremat läbitud teepikkust.
See n.n üleliigne kütus oli varem paisatud läbi summuti atmosfääri, atsetoon aga aitab selle üleliigse ära põletada.
Atsetoon lubab kütusel käituda nii nagu seda peab tegema ideaalne mootorikütus nagu seda on propaan. Läbitud suurem teepikkus oleneb sellest kui palju mittepõletamata kütust sa parasjagu kasutad. See võib olla 15-35% mõnikord isegi rohkem.

Kui palju kasutada?
Atsetooni peab lisama väga väikestes kogustes, umbes 1-3000-le kuni 1-5000-le, oleneb mootorist ja ka kütusest mida kasutad.

A;B;C näitavad erinevaid bensiini mootoreid erineva kütusega. Mõni mootor ja bensiin reageerib atsetoonile paremini mõni halvemini. D on diiselmootor. Liiga palju lisandit vähendab läbitud teepikkust kuna teeb segu liiga lahjaks mis häirib mootori tööd.

NB
Atsetooni peab hoidma eemal värvitud pindadest nagu seda on kütusepaagi ümbrus. Atsetoon on peamine värvieemaldi koostisosa. Selle hoidmiseks mittesobivad anumad ja plastikud sulavad kokkupuutel. Samuti peab hoiduma teda sisse hingamast ja kehale sattumast. Söövitava toimega on ta ka riietele. Atsetoon on kergelt süttiv sinise nähtamatu leegiga põlev aine. Hoiustama peaks teda hästi ventileeritud kohtades, eemal lahtisest tulest ja sädemetest. Tuleks ka meeles pidada, et lisandina kasutada ainult puhast atsetooni, igasugused aftermarket värvieemaldid ja küünelaki eemaldid selleks ei sobi.

aga mida see võib teha mootorile? ja palju peaks dislale panema näitek 60 l ehk siis enda auto paagitäiele??

ei

Sooviks põhjendust.

Arvan, et tundes atsetooni keemilisi omadusi kipub ta olema ka kuivatava toimega, kõikjalt aurustub ta hõlpsasti, samuti ka pihustipeadelt, kuid need vajavad ka määrimist. Silindrite seinad jne...

parem vist ikka mitte toppida, mul disla ja niigi öko... väikese kytuse kokkuhoiu mõttes pole eriti mõtet mootorit kulutama hakata! võibolla kui oleks uus auto ja uus mootor, kuid vanale parem mitte igasugust keemiat sisse toppda!

patrik kirjutas:ei

Patrik palun põhjenda, sooviks teada mis see halvemaks teeb... Kuna see eespool olev jutt on päris tore ja ilus

Diiselkütuse lisand talveks suurte külmade tarvis lõhnab kiiresti süttivate vedelike järgi ja teada on et see lisand tegelikult on mootorile kahjulik, ilmselt on seda ka atsetoon.

pole küll keemik aga usun, et teoorias ja ka katsetustel võib saavutada tõesti puhtamad jäägid ja mingi kütusekokkuhoiu aga... atsetoon on ammusest ajast kättesaadav kemikaal, mida vastasel korral kasutataks juba laialdaselt. Paraku usun Cardo toodud ohtusid ja olen 100% kindel, et võidetud sendid kütusekulult ei ole suuremad kui mootori remont

aga kas bensiini mootorile on ka sama kahjulik, või on kahjulik ainult diislile? samas keegi kellel on konkreetne teooria mida ta mootorile halba teeb võiks sõna võtta

Miks kasutusel pole? Võibolla kütusefirmade poliitika pärast. Nemad tahavad ju rohkem müüa. Kui juba sõdasid puhtalt kütuse pärast korraldatakse.Kui vaadata arve, hoiab kuus keskmiselt 50 liitrit kokku, seda siis 240 liitriga kuus.

I have soaked carburetor parts in acetone for months and even years to see if there is any deterioration. Any parts made to run with gasoline will work with acetone just fine

ehk siis on leotanud karburaatori osasid atsetooni sees ja ei ole mingeid kõrvalnähtusid näinud. Teab keegi mõnda keemikut-füüsikut ehk teavad nad midagi paremini öelda, praktilist kogemust Eestis vaevalt ,et kellelgi on. Keegi mainis, et atsetoon on kuivatava toimega, bensiin teeb ju seda samamoodi. Atsetooni kogused pole ka teab mis suured et nüüd kohe silindri seinu ja pihusteid hakata kuivatama, nagu öeldud 1-3000-le kuni 1-5000-le. See teeb umbes 2,5 g 10-le liitrile.

Leidsin veel üha artikli mehelt kes on atsetooni kütuselisandina kasutanud juba üle 40 aasta. Küsiti temalt siis atsetooni kasutamise ja mootori õlituse kohapealt.

From: [Louis LaPointe]
To: Sterling D. Allan
Sent: Tuesday, April 12, 2005 1:32 PM
Subject: Re: Q. Acetone and lubricity

Minu Ford Econiline van on juba 20 aastat atsetooni ja bensiiniga töötanud. Läbisõit on 567 000 miili. Kord oli veepump otsad andnud ja võttis ka üksiti maha plokikaane, et näha mis seisus klapid ja muu tehnika on, kõik oli OK. Keskmine bensiini kulu maanteel oli 26 miili galloniga ehk 9l/100. Kuue liitrise mootori kohta pole ju paha.

Minu 1995a Chrisler Neon on praeguseks 10 aastat ja 130 000 miili jooksnud bensiini ja atsetooniga. Ja kõik töötab perfektselt. Keskmine kulu linnas oli 45 miili galloniga ehk 5,23 l 100km. Ja pole kunagi old vajadust mootorit remontida va. korraline hooldus.

jutt on ilus aga ma ei tea, keegi proovigu märkmeid tehes ise ära

oot see andis heppasid kah juurde jah

Heppasid juurde ei anna.....põletab ainult kütust täiuslikumalt.

Spooner kirjutas:põletab ainult kütust täiuslikumalt.

Korralik bena korras mootoris põleb niigi täiuslikult
Ja kui ei põle, ei aita atseton ega tärpentin
Pealegi on atsetonil väga hea lenduvusvõime
Pakun välja, et 1päev peale lisamist on see paagist juba ära aurustunud

Aga prooviks lisada paaki eesli uriini hoopis(Armeenias pidavat popp teema olema), ehk võtab ka kulu väiksemaks
Enne tuleks vist läbi separaatori lasta, et tahked osakesed eemaldada...

eesli uriin eesli uriiniks. Ütleme, et ta siiski nii kergelt paagist ei lendu ja jõuab ikkagi peale nädalast tankimist mootorisse, mis mõjud tal metallidele on. Üha rohkem ja rohkem hakkan mõtlema , et huvi pärast peakski proovima. Panen lingi kus erinevad testijad on proovinud erinevate autodega ja siis üles kirjutanud muutused. Sealt veidi allapoole kerides on erinevad margid alustades Acurast lõpedades VW-ga. Sh. ka BMW 318i, 325i, 330i ja 520i.
http://peswiki.com/index.php/Directory: ... l_Additive

Spooner kirjutas:Ütleme, et ta siiski nii kergelt paagist ei lendu.

Jäta pudel viina avatuna lauale ja võta nädala pärast klähv. Atsetoon aurustub kordades paremini kui piiritus.

Aurustub tänu sellele, et tal on õhuga otsene kokkupuude. Samas, kui atsetoon on bensiini sees siis ei tohiks ta teoreetiliselt kuhugile aurustuda. Muidugi, kes teab, mis on bensiini ja mis oleks atsetooni eritihedus? Saaks teada, kas atsetoon vajub põhja või trügib pinnale. Kui eritihedus on sama siis peaks toimuma täielik segunemine ja atsetoon peaks ilusti bensiini sisse jääma. Teoreetiliselt.

Atsetoon 0,8 kg/l
Bensiin 0,74kg/l
Peaaegu samad

Päris samad siiski ei ole, aga sellisel juhul peaks atsetoon siiski pigem bensiinipaagi põhja vajuma ja seega aurustumist toimuda ei tohiks. Jällegi teoreetiliselt.

kas atsetoon kummitihenditele ja voolikutele ei tee midagi?
Proovige keegi ära nüüd

http://en.wikipedia.org/wiki/Acetone

Milleks tugevat lahustit kütusesüsteemi valada?

Milleks tugevat lahustit kütusesüsteemi valada?

loe teema läbi korralikult.

Bensupaak ei vasta kuidagi õhutiheda anuma mõistele.

Faktid on et asi töötab . Proovin paagitäie kütusega ja eks siis on OBC-lt näha mis ja kuidas. Auto on 97 a 523i

Muhv kirjutas:Bensupaak ei vasta kuidagi õhutiheda anuma mõistele.

Oled selles täiesti kindel? Huvitav, millest tekib siis see korralikult raputada saanud coca-cola pudeli wuzzz hääl, kui tanklas paagilt korgi maha keeran. Seda effekti olen märganud küll fordi, honda ja opeliga aga noh põhimõte on ikka sama ma arvan. Oma viiesel seda susinat täheldanud ei ole, ehk on midagi süsteemis nahkas või peabki BMW niimoodi käituma, et paagis survet ei hoia.

Andrez kirjutas:

Muhv kirjutas:Bensupaak ei vasta kuidagi õhutiheda anuma mõistele.

Oled selles täiesti kindel? Huvitav, millest tekib siis see korralikult raputada saanud coca-cola pudeli wuzzz hääl, kui tanklas paagilt korgi maha keeran. Seda effekti olen märganud küll fordi, honda ja opeliga aga noh põhimõte on ikka sama ma arvan. Oma viiesel seda susinat täheldanud ei ole, ehk on midagi süsteemis nahkas või peabki BMW niimoodi käituma, et paagis survet ei hoia.

Paagis ei tohigi olla survet, selleks on olemas paagi tuulutus.

Andrez kirjutas:...Seda effekti olen märganud...

See paistab tõesti rohkem defekti moodi olema, mul küll ei susise seal midagi.

mul suvel vahel küll susiseb

Atsetoon ja bensiin segunevad omavahel ja õhutihedus ei mängi siin väga suurt rolli. Samamoodi peaks kartma siis ka bensiini paagist ära kadumist sest temagi on ju kergelt lenduv.