
Tegelt ju elektriauto ehitus kõvasti lihtsam võrreldes sisepõlemismootoritega, oleks ainult see akude areng kiirem, parem ja mõjutamata.
Olen sinuga ühel lainel. Pärast pikka mõtlemist leppisin, et aastal 2013 EI SAA Euroopas loogilisemat lahendust Tesla S-ile kui lisavõimalusega Mennekes Type2 ehk umbes SuperType2.Mario Kadastik kirjutas:Tegemist on tavalise Type-II otsikuga auto poolel mistõttu saab kõigist Type-II AC laadijatest laadida, samas täpselt samasse auku läheb Tesla enda SC otsik millel on teatud pinnid lihtsalt pikemad ulatudes sügavamale ning triggerdades sellega DC laadimise. Seega täpselt sama pistik aga kasutatakse 3D positsioneeringut, et aru saada kas AC/DC laadimine. Ja ometi suudab Tesla sellest läbi pumbata 135kW võimsust. Minumeelest on see neist kõige elegantsem lahendus siiani tagades ühe ainsa kompaktse laadimis otsiku mis on võimeline tegema nii AC kui DC laadimist.
Nii et senimaani kuni CHAdeMO adapter pole välja tulnud saab nendes Eesti-Jaapani laadimisputkadesKiirlaadija Eestis
Väljundid
CHAdeMO standardile vastav alalisvoolu kiirlaadija nimivõimsusega 50kW
Vahelduvvoolu laadimispistikupesa Type 2 (nn Mennekes pistikule) nimivõimsusega 22kW
EV omamise üheks põhiomaduseks on seni olnud keskkonnasäästlikkus, selle rohelise argumendiga on üritatud neid siis müüa kuna nad olid saamatud kõikides teistes kategooriates. Tesla Model S on kompromissideta auto omades piisavat range, kiirendust, mahtu ja mugavust, et konkureerida ülemise otsa bensukatega täiesti sõltumata oma ökonoomsusestMuhv kirjutas:Miks te väljendate laadimiskiirust km/h ühikuga? Midagi subjektiivsemat olla ei saa kuna see sõltub ju tohutult autost, selle tarbimisest ning akupanga suurusest. Või tahate tõesti väita, et tund aega 11kw näinud Tesla S sõidab sama kaugele kui i3?
Kuna kõva Tesla kiitmine siin käib, siis kuidas kommenteerite neid arvutusi, et Tesla 85s süsinikjalajälg on tänu oma suurele akupargile suurem kui nii mõnelgi bensuröövlil? Kohati kutsutakse neid suisa söeveduriteks![]()
IMHO on üks EV omamise põhjuseid keskkonnasäästlikus. Suure akupargiga traditsioonilise ülesehitusega autod (loe: Tesla S) parimat tulemust siin garanteeritult ei saavuta. Oluline on sõiduki kaal ja kaalu järgi optimeeritud akupakk. Eesti oludes võiks selleks olla 25 kw. Sellega saaks ühest riigi otsast teise ja kiirlaadijaid on meil piisavalt. Linnaautole piisaks suisa 15 kw. Milleks vedada kaasas rasket akupakki kui seda vaja pole? Kannatab kulu/km kohta ning keskkonnasääst halveneb.
Tõe huvides märgiks siiski ära, et see on jagatud parim, ehk siis "drag coefficient of Cd=0.24" on nii Model S-l kui ka 2013-... C207 E-klassi kupeel.Mario Kadastik kirjutas:vaid pigem tema imeline aerodünaamika (mis on madalaima air drag coefficientiga tootmisautodest)
Ok kuigi mõlemad laused on õigedHenri. kirjutas:Tõe huvides märgiks siiski ära, et see on jagatud parim, ehk siis "drag coefficient of Cd=0.24" on nii Model S-l kui ka 2013-... C207 E-klassi kupeel.Mario Kadastik kirjutas:vaid pigem tema imeline aerodünaamika (mis on madalaima air drag coefficientiga tootmisautodest)
Sellesmõttes on arnisel õigus, et mass ei ole suur faktor ühtlase kiirusega liikumisel, siis kulub kogu energia kõiksuguste takistuste ületamiseks (õhu- ja veeretakistus). Samas reaalne elu ei ole nii must-valge, kui arnis siin teemas kipub väitma, ning kusagil kesklinnas kulubki kogu energia auto massi ummikust ummikusse kiirendamisele.oo7 kirjutas:Mass on väga suur faktor, sellest oleneb suuresti ka auto dünaamika
Täpselt nii, tänu sellele on sellega võimalik Tartusse ja tagasi ühe soojaga sõita ja samas ei maksa auto ka kuldmune. Teisisõnu - mugavuse arvelt ja tarbimisharjumuste pealt kompromisse ei tehta. Samas on minu arvates EVde olemasolu üks põhilisi õigustusi keskkonnasäästlikus. Kui see oleks ökonoomia, siis ütleksin, et osta säästlik diisel.arnis kirjutas:Tesla ei ehita oma autosid primaarse eesmärgiga olla roheline
Ühtlase kiirusega sõites seda faktorit ÜLDSE ei ole. Mina aga ütlesin, et see ei ole suur faktor ERITI kui aeglustatakse regeneratiivselt. Kui Tesla kaaluks 4 tonni saaks regenereerimisega 2x rohkem tagasi.Kustas kirjutas:Sellesmõttes on arnisel õigus, et mass ei ole suur faktor ühtlase kiirusega liikumisel, siis kulub kogu energia kõiksuguste takistuste ületamiseks (õhu- ja veeretakistus). Samas reaalne elu ei ole nii must-valge, kui arnis siin teemas kipub väitma, ning kusagil kesklinnas kulubki kogu energia auto massi ummikust ummikusse kiirendamisele.oo7 kirjutas:Mass on väga suur faktor, sellest oleneb suuresti ka auto dünaamika
Just just just. Kui lahutame välja tiritava auto liigsed sillad ja liigsed laagrid ja liigsed rehvid, tulebki välja, et 2x suurendades massi kasvab kütusekulu ainult tibakene. Et neid liigseid sildasid ja rehve ja laagreid ei oleks, paneks hea meelega tonnise metallikamaka pagassi. Rehvid pean vist üle lubatud normi täis pumpama, aga kui nad pauku ei tee, siis vabalt. Garanteerin, et kütusekulu on ühtlaselt sõites suht sarnane. Enamik tuleb vale koormusastmega rehvide tõttu (vaja sitkemat rehvisegu).oo7 kirjutas:Kui see pole suur faktor, siis i3 akupakiga võiks vabalt liinibussi või veoauto sama sõidu-ulatusega sõitma panna ?
Pane oma autole nööriga teine masin taha järgi ja vaata mis tujurikkuja näiteks ühtlaselt ~30km/h teebSellise hoo pealt peaks õhutakistuse mõju väga minimaalne olema
MartenL kirjutas:Täpselt,
see range on väga oluline. 1+1 ei võrdu siin 2. Olen IMieviga sõitnud aku n.ö. nulli ehk ühes linna otsas hakkas piiksuma et pane laadima, teises ütles et aku on nüüd tühi. Samas sõit jätkus ehk mingi reserv on olemas.
Kui suur on Teslal see viimane reserv?