Split: Naastud, lamellid ja muud kummid ..

[Ma®tin]

Ühesõnaga, kõik me oleme lohakad ja armetud, vaesed koonerdajatest hälvikud, kes enda sõiduvahendi alla naastrehve panna julgevad?

Nii ilusasti polegi keegi ammu öelnud

Sa ise vähemalt kasutad lamelle?
Varasemalt on välja tulnud, et suurimad naastuvastased kasutavad neid ka ise, mõni lausa hkpl8-id, kus on neid va naastupoisse kohe eriti palju

Üleüldiselt.. Internetis on kõik kõvad mehed.

[ooDDoo]

Tuleb välja, et vaja ikka mõnele näkku lasta infot, et naast on vaesuse, koonerduse, lohakuse, armetuse + sotsiaalmajanduslik probleem rõhuga negatiivsele hälvele.
Tänulik olla neile, kes vaesuse vedurit veavad? Mõtle uuesti, mida kirjutad! Naastukasutajate nimetatud "tehniline abi omadus" on omakorda jabur avaldus, mida ei hakka üldsegi kommenteerima.

See küll nüüs mingi normaalse mehe jutt pole. Rahune maha, arutle endamisi teema läbi. ja loe seejärel oma postitust uuesti.

[arnis]

Sa ise vähemalt kasutad lamelle?

Üritame sõda võita ühe reamehe kaupa

lausa hkpl8-id, kus on neid va naastupoisse kohe eriti palju

[Henri.]

Las jahtub järgmise nädala keskpaigani see teema, muidu keeb üle äkki.

[Annely]

Sorry, ei saa jätta lisamata...

Lamell vs. Naastrehv
Eila krt panin oma kärule uued naelkummid alla. Oi sa rsk kus oli pidamine... jäin kohe Säästuka ette pidama ja ladusin pagassi Walterit täis - no see kogus peaks ikka pidama küll tükk aega. Tänu naastale peab. Peab, rsk. Peab. Hästi peab. Nutab ja peab! Kuhu ta pääseb!
Siis õhta olin ühele sünnipäevale kutsutud ja seal hakkas mingi mees ülbama, et ta pani oma Hondale lamellid all ja elu hea sõita. Et ohohohohohooo kui hea... hea lamell on nagu nael, vaat et paremgi.
Ma ei saanud sellist pühadusetõotust niisama kõrvalt passima jääda, tõmmasin põsekoopast hea tiheda klimbi, sülitasin maha, tegin veel kõvemini OHOHOHHOOOO!!! ja ütlesin, et kle udu, mida sa siin lammöliseid... räägi mis aineid sa tõmmand oled, et nii lolli juttu ajad... ja et sa võid oma lamellid tead küll kuhu pista. Naast on ikka naast, nael on ikka nael. Nael on nael. Ja panin selle kinnituseks ühe klimbi veel.
Mees ei jõudnud mulle midagi vastama hakata, sest peoperemees ja korteriperenaine hakkasid karjuma, et mis sa sülitad maha ja nii edasi! Täitsa uus vaip jne.
Ma vastasin, et mis asja te hüsteeritsete... ega tatt ei ole must asi ja teie kaks olge üldse vait... kes teie käest küsis, meil on siin tõsine vestlus pooleli... maailmade kokkupõrge, kui lubade peenelt väljenduda. Ja pealegi see vaip on kaltsudest tehtud, kellegi vanadest aluspükstest raudselt. See tuleks üldse esikusse või loomaaeda viia, seal hea elajatel selle peal püherdada ja muid omi arutuid asju ajada.
Ja üleüldse mis me sest vaibanässist enam arutame... see klimp on nagu köömes vesiveskit opereerivale hanele... maailmas on suuremaidki probleeme, igavikulisi, mastaabiga probleeme...keskendugem neile. Mina ütlen, et paneme parem hääletusele, kes on lamelli ja kes õige asja poolt.
Ei läinud just vastavalt minu ootustele. 1:6. Natuke nagu solvusin.
Tõmbasin kättemaksuks silmad kahtlustavalt vidukile ja poetasin, et ma tean küll, mis seltskond siin koos on... mingi lamelliseltskond... libe lamelliseltskond.... ega siin selga keerata või... mine tea rsk...
Kuna keegi päris otseselt peolt ära ei ajanud, siis jäin edasi. Peamiselt just kringeli pärast, mis minu luureandmete kohaselt pidi eeldatavalt varsti lauale toodama.
Lamellimehel oli ilmselt oma luurekanalitele toetutes sama info olemas ja ta asutas end wc´sse minema, et siis mahub pärast rohkem kringelt sisse vohmida. Kuna mul oli täpselt sama plaan, siis nii me end wc poole tormamast leidsimegi. Aga ta jõudis must ette. Peamiselt just seetõttu, et ta teadis elutoast shortcutti läbi ühekordse kipsseina. Mina kui härrasmees läksin lidudes ringi.
Tuli ta siis pellerist välja, endal õnnis nägu peas ning mina astusin nina kinni hoides ja porisedes sisse. Alguses olin päris nukker aga siis YES! Triibud potis! Massiivsed pidurdusjäljed.
Fotografeerisin faktid üles ja läksin tagasi elutuppa.
Lasin mobla ringi käima... osad ahhetasid.
Tõusin püsti ja palusin tähelepanu.
„Näete nüüd mida lamell teeb. Jumal tänatud et ei olnud - aga kui potis oleks väike laps või vanur teepeal ees olnud, oleks katastroof võinud sündida... lamell ju ei pea... vaadake miuksed libisemisjäljed. Mitte mingit pidamist. Seda ma olengi teile terve õhtu rääkinud... vat oleks naelad all olnd, oleks hoopis teine tubakas.
No hääletame uuesti. Kes on naelte, kes lamelli poolt?
6:1. Korras.
Hunnik uskumatuid jällegi naelausku pööratud. Normaalne. Kohe toodi ka kringel lauale ning uus kannutäis morssi. Aluspüksivaip viidi esikusse ja lamellimehele kaeti sinna väike laud. Maailmas oli jälle kõik hästi.

[icedog]

[JanekEnde]

[Salajanevend]

Teema on mõnda aega jahtunud mõtlesin, et ütlen ka sõna sekka.

Tõin endale siis selle aasta augusti kuus oma esimese auto Saksamaalt, mille margiks siis üllatus-üllatus- BMW.
Autol olid all M+S rehvid, margiga Fulda ja mudel Kristall Ice ja väga korraliku, sügava mustriga kusjuures. Vaatasin neid rehve ja mõtlesin, et juhhei ei pea hakkama eraldi lisaks talve rehvidesse investeerima.
Vurasin siis nendega õnnelikult kuni Novembri lõpuni, mil tuli maha esimene lumi ja ma ka olin üks nendest vendadest kes 50 alas 30km/h "uisutas".
Siiani oli pidavus kuival ja märjal olnud väga hea, pigem muretsesin selle pärast, et ei taha lamelle soojal ajal slikkideks sõita ja järgmisel, suvisel hooajal oleks vaja hoopis korralikud suverehvid muretseda...
Peale seda "reaalsus kontrolli" otsustasin soetada endale jooksu Goodyeari ultragrip ice artic vms. Ja nende kohta ei ole küll midagi öelda, maanteel 90nega täiesti jääs teel laugeid kurve läbides ei ole mingeid probleeme pidavusega...
Ütlen ausalt, et tegu on mu esimese isikluku autoga, seega mu jutt võib tunduda väga naiivsena, aga selle konkreetse lamelli, ja naela vahe on ikka üüratu ning räägin ise enda kogemusest.
Seega vähemalt minu puhul on naelad teinud lamellidele 1-0. Kuna need lamellid on totaalselt pasad siis ma nüüd ilmselt kasutangi neid suverehvidena, kuna suvistes oludes töötavad need väga hästi ja südametunnistus neid talverehvide pähe maha müüa ei luba, eesmärgiga saadud raha eest spetsiaalsed suverehvid osta...

[Tauri_J]

need Kesk-Euroopa lamellid ongi pigem vihmasele ja pluss kraadiga ilmale mõeldud

[ttsys]

Nii need haiged eelarvamused nakkavad ja levivad. Samahästi võib banaani ja kurgi maailmameistrivõistlused rahulduste saamises korraldada. Mõõdistada kahte mõttetut asja ja veel võrrelda, kui on teada, et vaid no** võidab. Kes asjast aru ei saanud võrrelge omavahel kilomeetreid ja kilogramme.
Väljajuhatuseks niipalju, et lamell talverehviks ei kvalifitseeru iga suvaline ollus, millel lamelli taolised üksused. Teiseks tapab igasugune aastaringne rehvi kasutus rehvi tööpinna. Selles mõttes muutus see M+S rehv pärast suvist kasutust lihtsalt briketiks ning selline rehv kaotab oma töövõime. Selles mõttes näpu ja no** võrdlus.

[iaanek]

Kahju et testides pole võrreldud pidamist veega kaetud jää peal. Ju ei kannata võrrelda
Sellised ülilibedad on terve päeva olnud kõrvalmaanteed Harku kandis, küllap ka mujalgi.

[eero]

Autol olid all M+S rehvid, margiga Fulda ja mudel Kristall Ice ja väga korraliku, sügava mustriga
Vurasin siis nendega õnnelikult kuni Novembri lõpuni, mil tuli maha esimene lumi ja ma ka olin üks nendest vendadest kes 50 alas 30km/h "uisutas".

Mmh, nende kristallidega sain ma ka kunagi saksast ühe auto ja vähegi veest libedama asja peal polnud nendega midagi teha. Lõuna ja põhja lamellide võrdlus on absuoluutselt see, mida üks eespoolkõneleja tabavalt tegi.
Siiski isiklikult olen endiselt ühesel seisukohal, et neid naelu pole jah eriti vaja, aga see üks kord on ja siis on ikka kurdi hea et nad on, sest muidu oleks puhta p..sses.
Pärast seda pole jälle jupp aega vahet. Kuni kunagi järgmise korrani.

[Suur]

No ütlen ka sõna sekka.

Minu arusaamist mööda on lamell vs nael küsimus tingitud meie keskmise autokasutaja küündimatusest rehvivalikul. Kui kolmanda seeria buumeril on all veljed, mis oma mõõdult sobiks pigem karjäärikallurile, on täiesti selge, et lamell (ega ka nael lumel) pidama ei hakka. Talvistes tingimustes on eelmisel sajandil toodetud autodele üle 15" (v.a E38, E31, M5 ja veel mõned, mis nõuavad 16") velgede installimine selge overkill, millest saab ka alguse sobimatute rehvide paigaldamine ning sellest tulenevad probleemid. Järgmine tegur on koormus- ja kiirusindeksid. Ikka on "kõige kõvemat" vaja, nagu oleks plaanis talvel püsivalt täislastis 200km/h sõita. Mehed, kes rehve välja töötavad, saavad üldjuhul täiesti arvestatavat palka ja mitte ilma asjata. Indeksid rehvidel omavad kindlaid tähendusi ning talverehvide puhul võiks öelda, et mida tähestiku alguse poole, seda parem. Mida kitsam ja kõrgem, seda parem. Sobiv mõõt on üldjuhul juhipoolsel B-piilaril kirjas. Seda eirates ei ole mõtet rääkida, et lamell ei pea vms. Õiges mõõdus ja õigete indeksitega värske lamell peab lumel ning soolalägas vägagi hästi, kindlasti paremini, kui vales mõõdus tutikas testivõitjast nael.

Eelneva jutu aluseks olevad andmed on kogutud igapäevaste vaatlustega tänavalt, sõbrale kuuluvast rehvitöökojast kuuldud/nähtud lugudega (kuidas nt E46-le otsiti 19" talverehvi) jne. Kes tekstist veel aru ei saanud, siis olen viimased 10 aastat olnud veendunud lamellrehvide kasutaja.

Tahan veel lisada, et kulunud talvekate suvel "lõpuni sõitmine" on suhteliselt rumal ettevõtmine, kuna pärast palavates tingimustes kuumaks sõitmist on nad vihmas (eriti meie rööpas teedel) sama kehva pidamisega, kui suverehv lumes.

[Henri.]

Huumoriteema puudumise tõttu postitan selle pärli siia:

Nokiani lamelli ma ei julge üldse kasutada, kui auto ostsin olid ees väga korraliku mustriga nokiani lamellid ja taga väga korraliku mustriga hiinakad. Esiots kippus väga tihti vähe märjema ilmaga kurvides otse minema kuigi tagumised rehvid pidasid ülihästi kinni.

viewtopic.php?p=14999150#p14999150" onclick="window.open(this.href);return false;

[oo7]

Vist nagu tõesti hakkavad need rattad enne libisema, mis pööravad

[AARE540]

Mnjah, eks ta ole. Vist on TM ka oma talverehvide testiga pange pannud, kuna Nokian oli tabeli tippude seas, samas kui näiteks Hiinas toodetud Sunny miinuste lahtris oli jutt lühike- kõik talveomadused
Mitte et mul omal Nokian oleks, kuid kuna meil müüdavate rehvide puhul on tegu ikka põhjamaise rehviga põhjamaiselt tootjalt põhjamaistesse oludesse, siis leian, et siin ei tohiks selle headuses väga kahtlust olla.
Aga see, et juba vähe märjema teega esiots jugama paneb- krt seda tulemust pidevalt küll teab mis lihtne saavutada pole.

[Suur]

Aga see, et juba vähe märjema teega esiots jugama paneb- krt seda tulemust pidevalt küll teab mis lihtne saavutada pole.

On ikka. Kuuma ilmaga tuhat (või paartuhat) km mööda maanteed ja voila. Rehv võib seejuures jumala tutikas välja näha ja näpuga katsudes pehme tunduda.

[ttsys]

Mitu km? 100, 500, 1000?
Sõidad naastudega või rehvidega?

Head naastud on näiteks sellistes rehvides nagu Dunlop IceTouch-il.
IceTouch-i naastu pilt http://i.otzovik.com/2013/10/11/570879/img/22399724.jpg" onclick="window.open(this.href);return false;
Venelaste rehvitest (põtrade oma ei ole usaldatav) http://4tochki.ru/page_tyre_tests_189.html" onclick="window.open(this.href);return false;

Seal jäävad lamellid naastudele alla. Ehk lamellrehvide hinded algavad sealt, kus lõpetab kõige kehvem naastrehv.

[ttsys]

Seega illusioon ehk sõidad surnud rehvidega.

[ttsys]

Pigem enne uisutasid brikettidel. Nüüd suusatad naastudel ja kunagi jõuad ka lamellideni.
See on nagu maitsemeel, mis teeb sügava kaare enne, kui parima juures pargib.

[tmw]

Tere,

Lugesin antud teema läbi ja arvan, et ei ole olemas ainuõiget rehvi. Mõlemal rehvil (naast vs lamell) on omad head ja vead. Olen viimased 3 komplekti ostnud uutena, millest viimased 2 komlekti olen teinud valiku naastudele. Kõik 3 komplekti on olnud Michelini X-Ice seeriast. Seega ei oska teiste brändidega võrrelda. Minu arvamus langeb täiesti kokku ka eelpool kasutaja "Suur" poolt kirjutatule. Minu soovitus oleks:
1. Palun kasutage tehase mõõtu ja ainult tehase mõõtu rehve. Uskuge mind, need Saksa Herr'id ei ole need mõõdud laest meie autodele võtnud.
2. Kasutage rehve ainult 2 hooaega (max 3). Kuid kui 3.ndaks hooajaks satub pikk ja korralik talv, siis olge valmis need uute vastu vahetama hooaja keskel. Lõppude lõpuks on Teie ja kaasliiklejate tervis ja elu ikkagi kõige tähtsam.
3. Ärge mitte mingil juhul sõidke viimase hooaja rehve suvel "lõpuks". Talverehv ei ole suveks samamoodi loodud, kui suverehv talveks. Kes vastupidist väidab, siis mingu suvel Auto24 ringile ja proovigu vahetult lamellidega ja suverehvidega järele. Just kriitilised olukorrad ja piiripealsed tingimused on need, kus me vajame seda, et autol oleks õiged rehvid all. Millal aga see liikluses juhtub, seda ei tea meist keegi.

Kui eelpool mainitud tingimusi järgida, ei tohiks probleeme olla ei talvel kui ka suvel.
Ei ole vahet, kas nael või lamell. Kõik sõltub taustast ja kasutustingimustest, kus seda kasutatakse.

Ilusat sõidurõõmu ja nael kummi

Tõnu

[arnis]

Mõõdud on tõesti tähtsad.

Hooaegades rehvielu ei mõõdeta, mõõdetakse millimeetrites.
Ühed sõidavad Tallinnas talve jooksul 2-3 tuhat, mina jõuan
talveringiga sõita 15 tuhat. Ühel on sillad nii kuis jumal juhatab,
teisel on ideaalsed, kolmas ei oska pedaali poole peale vajutada.
Erinevad rehvid kestavad veidi erinevalt. Põtrade enda sõnul
on talvekad kõlbulikud kuni 4mm tähis ära küpseb, peale seda
uuesti neid alla ei panda. Suvekad kannatavad rohkem.

Mina oma rohelise maailmavaatega küll ei soovitaks 4mm-seid
lamelle suvel mäele ära peita, pigem sõita nendega kuni 2,5mm
saabub ja siis veel lisaks paar asfalteerimistööd teha
Talve ja suve vahele jääb meil väga pikk aeg. Kuniks öine
temperatuur +7st alla ronib, võib rahuliku südamega lamelle
edasi keerutada. Suverehvid +4ga ei ole head midagi.

3,5mm-seid talvekaid on patt novembris alla vägistada, tõsi.

[tmw]

Tere,

Arnise jutt õige.
Endal lihtsalt kogemused, et talverehvil on seda pidavat/vedavat segu ainult 2..3mm jagu. Kui nüüd tutikal on 9...10mm muster, siis pärast selle kasuliku pinna kulumist on sõitmine raskendatud. Sõita võib ka kuni politsei hakkab turja - aga me ju sõidame enda huvides ja mitte politsei jaoks.
Aga see on minu enda kogemus ja keegi ei pea sellest endale järeldusi tegema. Hooaeg on tähtis ja mainisin, sest ajahammas teeb ka korralikule rehvile kahju. Kes 3 kuuga 30.000km ühe talvega läbib, ega siis väga palju stop and go ja linnaliiklust sisse mahu. Suur läbisõit tuleb ikka maanteid läbides.

Minu poolt olid lihtsalt soovitused.

Freude am Fahren

Tõnu

[tmw]

Tere Kuno,

Ei, ei -tahtlikult ei tooda keegi jama. Kaugel sellest.
Lihtsalt see "magusam" kiht on õhuke ja saab 2..3 mm pärast otsa.
Edasi käitub rehv nagu tavaline talverehv ikka. Ega siis rehv kohe utiiliks muutu. Aga sõiduomadused muutuvad.

Arnis - sa sõidad ikka päris palju, kui 3 kuuga läbid 15.000km talvel. Aaastane läbisõit siis rohkem kui 60.000km.
Sellest lähtuvalt ei saa Sinule ka tavaliikleja sõidukogemusi omistada. Sinu sõidukogemuste pagas on kaugelt üle keskmise ja sellest tulenevalt ei ole ka Sinul rehvide uudsus nii oluline. Sõidukogemus lihtsalt kompenseerib selle rehvi võimaliku puudujäägi.
Minu poolt mainitud soovitused ja hooaja kriteerium oli tavaliiklejale, kes aastas sõidab 15.000..20.000 km.

Ise sõidan ca. 45.000..50.000 km aastas. Talvel tavaliselt ca. 10000km.

[ttsys]

Jah nõus aga seda ainult siis, kui juht võttis rooli taha tagumiku kaasa aga mõistuse jättis maha. Sa peaksid väga hästi teadma, mis on äkki. Kõik toimub ikka omas ajas ning perioodiga koos sousti ja mahladega. Mingit äkki pole mujal, kui vaid unenägudes ja muinasjuttudes. Muidugi loodusseadused lubavad tõlgendada, et naistel juhtub iga kuu üks asi äkki aga ka sellele vaieldakse vastu, et seda on võimalik ette arvutada ehk ootuspärane.
Teiseks ei ole naastudest mingit kasu, kui rehvimuster ei läbista lumemassi oma tööpiirkonnani ehk enamalt rehvi alt lihtsalt minema. Töötav lamell lihtsalt ei jõuagi sellisesse alasse, kus tagumik pidurdada tahab. Haigete naastrehviga lohised ja nühid tee peale kõigepealt vagu, et naastud kandepinnani jõuaksid ja alles siis hakkad mingit pidamist saama. Muidugi hea, et naastud siis selles haiges olukorras veel leidusid aga, kui nüüd tagumiku juurde mõistus tagastada siis jõuab kohale, mis kohapeal valesti on.
Tehnoloogia Nokian näitel suudab täna rehvimustri sisse lisada kristallid, mis töötavad nagu tuhanded naastud kogu rehvimustri ulatuses aga kõike seda tervikuna siiski oma tööpiirkonna ulatuses, mida loetakse max 5 mm.
Miks Nokian või keegi teine pole suutnud hästi töötavale lamellile toimivat naastu lisada? Lühike vastus on see, et naast lihtsalt ei seisa seal nii kaua, kui rehviostja oma meelevaldsuses seda tarbida tahab. Pirelli proovis ja vingujad panid kohe hooaja lõpus arvamuse kirja, et naastud ei püsinud isegi 1 hooaega rehvi küljes. Loomulikult tulevad need pehme segu seest välja, kui asfalti nühkida. Inimesed ostavad rehve nagu jalanõusid ja selle jaoks piisab vabalt tagumikust ja rahakotist. Füüsikaseadusi annab samuti igasuguse laubakõrgusega regullida ja tarbija "õnnelikuks" tegemine on iga tootja esmaülesanne, et ka kõige hädisemalt või põikpäisemalt raha ära võtta. Tahab tikk-kontsadega moodi lammastele, ultra-tehnoloogiat premium-le või lihtsalt naastudega taevaminemise uiske jne -- aga palun, kõigile on pakkumine.

1 põhjus veel, mis Talinas on vaja häid naaste- vaja on äkki pidama saada.

[tmw]

Tere,

Las ta jääda.
Ei tööta ma rehviliidus ja "jura" tavaliselt ka ei aja.
Tahtsin lihtsalt oma kogemuste (22 aastat roolis) põhjal head nõu anda.

Mina siin teemas rohkem ei kirjuta.

Head vana aasta lõppu!

Tõnu

[ttsys]

Võtame jah kainelt ja rahulikult. Seal on korrektselt märgitud ülekäigurada.

§ 35. Juhi kohustused jalakäija, tasakaaluliikuri juhi ja jalgratturi ohutuse tagamisel
...
(4) Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.
https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021

Antud koha "äkki" tulenes halvast märgistamisest, täiesti vale kujuga asjandusest teel ja jäisest teest.

[ttsys]

Just. Juba kaugelt näed seda kohta, kus on vaja sisuliselt ad-hoc seisma jääda. Rõhutan juba varakult eemalt on see info ajust läbi lastav ehk mitte "äkki".

[ttsys]

Juhile ei jäeta seal tolerantse tõlgenduseks, sest sellise märgistusega kohale tuleb läheneda sellise kiirusega, mis võimaldab vajadusel seisma jääda.
Ei mingit tõlgendust. Selle koha kõrval on vahetult tänav ehk juhile täiesti pime ala. See märk just seda tähendabki, et iga hetk võib asuda teed ületama subjekt. Seal on kõrval kool ja drillitud 7 aastane ei ole kindlasti kamikadze aga seda videot vaadates on vastupidi enamus juhte ainult tagumiku varustusega.

[ttsys]

Sul ja kõigil meil on aeg-ajalt väga kasulik LS lapata. See sama seadusepunkt ütleb kõik juhi kohustused. Lisaks leiad LS-sest ka punkti, mis räägivad valitava sõidukiiruse kohta. Kõik see on juhi pädevuse teema. Naastud ei puutu sellesse teemasse, küll aga 100 meetrit eemal oleva koolilaste jaoks olev kodutee. Ilmselgete põhjustega on see lamaja sinna rajatud, mida imehästi demovad need lendurid seal. Läbi rahakoti saab mõistust koju kutsuda. See on tõestatud praktika.