Esimene tutvus - Bmw M1
Postitatud: 14.09.2003 03:44 29
Oli seitsmekümnendate keskpaik. BMW Motorsport vajas hädasti tõestust, et suudab olla edukas ringradadel ja samas luua väärilisi vastaseid Porsche ja Ferrari tänavaautodele. 1978. aasta oktoobris Paris Auto Showl tõmmati kate mudelilt M1 - kahekohaliselt plastkerega sportautolt, indeksiga E26. Giorgetto Giugiaro disain (palju kujundusvõtteid 1972. aasta ideeautolt Turbo), tänavaversioonis 277 hobujõudu, spetsiaalselt Recaro poolt M1 tarbeks valmistatud istmed, Beckeri audio ja veel palju muud pidi olema see, mis klientide silmad särama paneb ja konkurentidele meelehärmi valmistab. Mitmete tehniliste ja muude probleemide tõttu see siiski laiemalt teoks ei saanud ja M1 tootmine kestis vaid 32 kuud.
M1 läks ajalukku, kui ainuke BMW märki kandev keskmootoriga sportauto ja kui ainuke BMW Motorspordi poolt valmistatud mudel, mis ei põhinenud mõnel BMW AG poolt juba tootmises oleval mudelil, vaid oli täiesti unikaalne. Alguse sai projekt aastal 1976, eesmärgiks seatigi luua senistest täiesti erinev mudel. Alguses oli projekt suunatud eeskätt võidusõiduradade vallutamiseks, homologeeringu saamiseks oli aga vajalik ehitada ka vähemalt 400 tänavaversiooni ja seda maksimaalselt 24 kuu jooksul. See ei õnnestunud ja M1 tulevik oli tume. Siis aga loodi M1 tarbeks omaette võistlussari (Procar Series) ja edu tuli kiiresti, ühel päeval müüdi korraga näiteks 20 tänavaversiooni. Esialgu sõlmiti leping Lamborghiniga, mille kohaselt Saksamaalt pidid tulema mootorid, komplekteerimine jäänuks Lamborghini kanda. Lamborghini finantsprobleemidest tulenenud suutmatuse tõttu lepingu tingimustest kinni pidada tegeles komplekteerimisega mõnda aega Ital Design Turinis, kasutades plastdetaile T.I.R-lt ja raamistikku Marchesilt, seejärel toodi tootmine üle Saksamaale, Stuttgarti Bauri juurde. Keredetaile toodi osaliselt siiski Itaaliast. M1 oli üldse tootmises 1978. augustist kuni 1981 märtsini. Kogu tootmistsükli vältel toodeti ainult üht põhilist tänavaversiooni, vasakpoolse rooliga Euroopa spetsifikatsioonidele vastavat, erandiks olid kaks parempoolse rooliga autot. Lisaks siis ka väiksemal arvul võistlusautosid. Täpse valminud M1-de arvu ümber on palju segadust, on selge, et see on 445 ja 450 eksemplari vahel, nendest 46 kuni 50 arvatakse olevat võistlusversioonid.
M1-l kasutusel olnud M88 tüüpi mootori aluseks oli 3,5-liitrine M30, tuttav ka 6- ja 7-seeria mudelitelt. M88 oli vesijahutusega, omas 6 silindrit, kahes osas pead, Kugelficsheri mehaanilist pritset ja Magneti-Marelli elektroonilist süüdet. Võimsust siis tänavaautol 277hj (206,6 kW) 6500 rpm juures. Erinevate võistlusversioonide puhul ulatus võimsus kuni 850 hobujõuni (3,2-liitrise turbomootoriga). Kasutati ZF-i 5-käigulist manuaalkäigukasti ülekannetega 2.42 (1), 1.61 (2), 1.14 (3), 0.846 (4) ja 0.704 (5). Kasutusel oli LSD (40% lukustusega). Kiirusomadused olid järgmised: 0-60mph 6,2 sek, 0-100mph 15,1 sek, maksimaalkiiruseks 262 km/h.
Hea pidurdusvõime tagamiseks olid kõigil ratastel kasutusel ventileeritud ketaspidurid, tootjaks ATE. Rehvideks Pirelli P7 205/55 R16 ees ja 225/50 R16 taga. Rehvid olid eksklusiivsetel, vaid M1 tarbeks loodud Campagnolo velgedel, millede keskel ilutsesid BMW Motorspordi logo kandvad kapslid.
M1 salong oli samuti suures osas unikaalne, kuigi kasutusel olid mõned E21-lt ja E24-lt laenatud detailid. Armatuur tervenisti ja Recaro istmed külgedelt olid kaetud musta nahaga, uksepaneelid ja istmete keskosad tekstiil. Riiet sai valida kas Black või Dark Beige. Sama M1-l kasutusel olnud 3-kodaraga nahkrool (keskosas Motorspordi varajane embleem) oli kasutusel ka E12 M535i puhul. Kõik M1 tänavaversioonid olid standardis varustatud elektriliste aknatõstukite ja peeglitega ning oma aja kohta eesrindliku Beckeri audiosüsteemiga. Tehase poolt ei pakutud M1 tarvis mingit lisavarustust. M1 värvivalikus oli viis põhivärvi: White, Red, Orange-Red, Dark Blue ja Grey. Põhivärvide seas polnud ükski metallik. Teadaolevalt telliti neli M1-te teistes värvides, kaks musta ja kaks hõbedast metallikut.
M1 oli alati, nii tänavail kui võistlusradadel, väga eriline auto. Eksootiline itaallane Bavaria hingega.
[img]http://www.hagen-racing.com/m1/pics/1.jpg[/img]
Foto: Internet
Nagu eelmisegi, 2002 Turbo kohta käinud jutu koostamisel, kasutasin ka seekord erinevaid Interneti lehekülgi info ammutamiseks, seega kohati võib esineda ebatäpsusi. Aga kõik täiendused/parandused ikka oodatud.
Margus /
[EMAIL]margus@hagen-racing.com[/EMAIL]
M1 läks ajalukku, kui ainuke BMW märki kandev keskmootoriga sportauto ja kui ainuke BMW Motorspordi poolt valmistatud mudel, mis ei põhinenud mõnel BMW AG poolt juba tootmises oleval mudelil, vaid oli täiesti unikaalne. Alguse sai projekt aastal 1976, eesmärgiks seatigi luua senistest täiesti erinev mudel. Alguses oli projekt suunatud eeskätt võidusõiduradade vallutamiseks, homologeeringu saamiseks oli aga vajalik ehitada ka vähemalt 400 tänavaversiooni ja seda maksimaalselt 24 kuu jooksul. See ei õnnestunud ja M1 tulevik oli tume. Siis aga loodi M1 tarbeks omaette võistlussari (Procar Series) ja edu tuli kiiresti, ühel päeval müüdi korraga näiteks 20 tänavaversiooni. Esialgu sõlmiti leping Lamborghiniga, mille kohaselt Saksamaalt pidid tulema mootorid, komplekteerimine jäänuks Lamborghini kanda. Lamborghini finantsprobleemidest tulenenud suutmatuse tõttu lepingu tingimustest kinni pidada tegeles komplekteerimisega mõnda aega Ital Design Turinis, kasutades plastdetaile T.I.R-lt ja raamistikku Marchesilt, seejärel toodi tootmine üle Saksamaale, Stuttgarti Bauri juurde. Keredetaile toodi osaliselt siiski Itaaliast. M1 oli üldse tootmises 1978. augustist kuni 1981 märtsini. Kogu tootmistsükli vältel toodeti ainult üht põhilist tänavaversiooni, vasakpoolse rooliga Euroopa spetsifikatsioonidele vastavat, erandiks olid kaks parempoolse rooliga autot. Lisaks siis ka väiksemal arvul võistlusautosid. Täpse valminud M1-de arvu ümber on palju segadust, on selge, et see on 445 ja 450 eksemplari vahel, nendest 46 kuni 50 arvatakse olevat võistlusversioonid.
M1-l kasutusel olnud M88 tüüpi mootori aluseks oli 3,5-liitrine M30, tuttav ka 6- ja 7-seeria mudelitelt. M88 oli vesijahutusega, omas 6 silindrit, kahes osas pead, Kugelficsheri mehaanilist pritset ja Magneti-Marelli elektroonilist süüdet. Võimsust siis tänavaautol 277hj (206,6 kW) 6500 rpm juures. Erinevate võistlusversioonide puhul ulatus võimsus kuni 850 hobujõuni (3,2-liitrise turbomootoriga). Kasutati ZF-i 5-käigulist manuaalkäigukasti ülekannetega 2.42 (1), 1.61 (2), 1.14 (3), 0.846 (4) ja 0.704 (5). Kasutusel oli LSD (40% lukustusega). Kiirusomadused olid järgmised: 0-60mph 6,2 sek, 0-100mph 15,1 sek, maksimaalkiiruseks 262 km/h.
Hea pidurdusvõime tagamiseks olid kõigil ratastel kasutusel ventileeritud ketaspidurid, tootjaks ATE. Rehvideks Pirelli P7 205/55 R16 ees ja 225/50 R16 taga. Rehvid olid eksklusiivsetel, vaid M1 tarbeks loodud Campagnolo velgedel, millede keskel ilutsesid BMW Motorspordi logo kandvad kapslid.
M1 salong oli samuti suures osas unikaalne, kuigi kasutusel olid mõned E21-lt ja E24-lt laenatud detailid. Armatuur tervenisti ja Recaro istmed külgedelt olid kaetud musta nahaga, uksepaneelid ja istmete keskosad tekstiil. Riiet sai valida kas Black või Dark Beige. Sama M1-l kasutusel olnud 3-kodaraga nahkrool (keskosas Motorspordi varajane embleem) oli kasutusel ka E12 M535i puhul. Kõik M1 tänavaversioonid olid standardis varustatud elektriliste aknatõstukite ja peeglitega ning oma aja kohta eesrindliku Beckeri audiosüsteemiga. Tehase poolt ei pakutud M1 tarvis mingit lisavarustust. M1 värvivalikus oli viis põhivärvi: White, Red, Orange-Red, Dark Blue ja Grey. Põhivärvide seas polnud ükski metallik. Teadaolevalt telliti neli M1-te teistes värvides, kaks musta ja kaks hõbedast metallikut.
M1 oli alati, nii tänavail kui võistlusradadel, väga eriline auto. Eksootiline itaallane Bavaria hingega.
[img]http://www.hagen-racing.com/m1/pics/1.jpg[/img]
Foto: Internet
Nagu eelmisegi, 2002 Turbo kohta käinud jutu koostamisel, kasutasin ka seekord erinevaid Interneti lehekülgi info ammutamiseks, seega kohati võib esineda ebatäpsusi. Aga kõik täiendused/parandused ikka oodatud.
Margus /
[EMAIL]margus@hagen-racing.com[/EMAIL]